Sarja koondarvestuses saavutas Vidrik Vaiksaar 2. koha ja M30 vanuseklassi 2. koha.

"Minu jaoks oli sel aastal teine hooaeg, kus tegin kaasa kogu sarja, et osaleda sarja üldarvestuses. Kui eelmisel hooajal õppisin tundma eraldistarti kui jalgratta üht distsipliini, siis sel hooajal olid konkreetsed eesmärgid. Soov oli saada kirja etapivõit ning teiseks sihiks oli alistada keskmine kiirus 47 km/h. Küll jäid mõlemad eesmärgid täitmata aga rahule võib jääda stabiilsuse üle, millega kogunesid kokku vajalikud punktid."

Naiste koondarvestuses 7. koha ja N30 vanuseklassi 1. koha saavutanud Anett Tõnutare meenutab, et Filter temposari sai koroonakriisi tõttu alguse kuidagi ootamatult. "Algselt aprilli planeeritud esimene start lükati teadmata ajaks edasi. Kui üks hetk tuli uudis, et alates mai lõpust tuleb iga pühapäev võistelda, ei olnud küll valmisoleku tunnet. Kuna see on mul esimene aasta sari kaasa teha ja ratas on ka uus, ei osanud üldse prognoosida, kuidas minna võiks, mis kiiruseid ja kohti oleks võimalik püüda. Pärast esimest starti oli pilt natuke selgem ja ikka jälgisin, mis lähemad üldarvestuse ja vanuseklassi konkurendid teevad. Tore oli näha, kuidas iga etapiga olin järjest kogenum. Esimese sõidu lõpetasin hea enesetundega ja ilmselt jätsin endast rajale liiga vähe. Nädal hiljem oskasin end juba paremini jagada ja rohkem pingutada. Kogemustega kasvasid ka kiirused ja sarja viimasel etapil sain esimest korda keskmise kiiruse üle 38 km/h. Arvestades, et teen eraldistardirattaga oma esimesi sõite, jäin sellega väga rahule."
Meeste koondarvesarvestuses 15. koha ja M30 vanuseklassis 4. koha saavutanud Egert Purre sõnul jäi teda üks asi kripeldama,  just nimelt vanusegrupi poodiumilt napilt välja jäämine. "Timmermann sai 1140 punkti kokku, mina sain 1135, kusjuures võitsin teda kolmel etapil neljast, kus osalesin." Egert osalses Filtri temposarjal, sest talvel pani rattatrennidele palju rõhku ja nägi vaeva ning sari oli hea C-klassi võistlus talle.

"Talvel panin rattale rõhku sellepärast palju, et ma näen et minu ujumine võtab veel aastaid aega enne, kui mingisugunegi kiirus mul tekkida võiks. Rattal on aga oluliselt kergem heaks saada. Trenni osas panin rõhku maksimaalselt kvaliteedile ja keskmiselt olen talvel sadulas aega veetnud 3-4 korda nädalas. Ajaliselt kuskil 4 tundi nädalas ehk trennid on, kas tunnised või vahel 90 minutit. Muu elu kõrvalt ei saa endale hetkel lubada mitmetunniseid trenne."

Eelmisel aastal osales Egert ainult ühel temposarja etapil, mis läks tal õppeprotsessiks, et pärast sõita Otepää 70.3 rattarajal sama keskmise kiirusega. Samas jäi tal väike kana ka kitkuda selle eraldistardiga: "No kurat, pean ju suutma paremini!"

"Osalesin nii palju kui sain, 4 etappi kombineerisin kokku et saaks üldarvestusse kirja.
Eraldi taperit ei teinud, treenisin lihtsalt läbi ja võtsin neid kui väga tugeva lävenditrennina. Arvestasin ka, et kui ühel neist etappidel peaksin end kasti sõitma, siis trenn kannatab ja põhieesmärk on ikkagi Tallinna 70.3. Muu on lihtsalt võrdluspunktiks endale."

Koondarvestuses 35. koht, M-U30 vanuseklassi 2. koha saavutanud Sander Eesmaa polnud varem eraldistarte kordagi teinud.

"Esimene TT start oli hoopis Austraalias (juuli 2019) suhkruroo põldude vahel päris halva teekattega rajal kohaliku piirkonna eraldistardi meistrivõistlustel. Tunne, et võid end rattas täiesti punasesse sõita ilma, et peaks muretsema ujumise või jooksmise pärast, ajas hamba verele ja otsustasin 2020 hooajal lisaks triatlonitele osa võtta ka Filter temposarjast. Esimesele etapile Kose-Ristil läksin suhteliselt teadmatuses peale – ei tundnud konkurente ega polnud ka eraldistardis erilist kogemust. Võtsin etapp etapi haaval ning hoidsin silma peal, kuidas minu vanuseklassis (M-U30) asjad lähevad. Pärast kaht etappi sain aru, et järjepidevusega on võimalik isegi midagi saavutada. Kuna tugevamad sõitjad kõikidel etappidel kohal ei käinud, siis saavutasin oma vanuseklassis teise koha. Üldtabelit, peale üldvõidule pretendeerijatel silma peal hoidmise, polegi üldse jälginud. Pigem keskendusin ikka oma vanuseklassi arvestusele.
Igal etapil, kus osalesin, andsin endast parima ja võistlesin ikkagi iseendaga. Eesmärk oli taga ajada ikka kõrgemat keskmist kiirust. Hoolimata Kose-Risti etapil keerutanud tugevast tuulest, oli see minu lemmik - lai, sirge ja tuliuus maantee, kus sai nautida jooksude vuhinat. Viimane etapp Viimsis oli ka väga hea. Hea teekate ning piisavalt lühike distants, et sai algusest lõpuni tempo peale panna ja punases ära istuda. Preemiaks tuli sel korral kõikidel etappidel eesmärgiks olnud 42 km/h keskmise kiiruse ületamine (42.5 km/h).

Üldiselt hindan startidest saadud kogemust kõige rohkem ning sain kindlasti trianlonitele kasulikku enesekindlust rattal juurde. Väikeseks lisaks ka oma vanuseklassi teine koht – kui tugevatega võistelda ei jaksa, siis tuleb nautida väikeseid võite."  

Fotod: erakogud