Kuidas IM läks? Kristi Toommägi: Mulle meeldib võistlusmelu ja võistlusteks valmistumine
Esmakordselt Ironmani 70.3 läbinu Kristi on ehe näide sellest, kuidas tasa ja targu ning korraliku ettevalmistusega saab jõuda oma eesmärkideni.
Huvi Ironmani vastu ärkas mul juba 2016. aastal, kui Otepääl esmakordselt Ironman 70.3 korraldati. Sain nõusse ühe kolleegi ja tema sõbra ning nii saigi tiimi koosseisus ujujana minu esimene Ironman läbitud. Oodates tiimikaaslasi finišisse tundsin siiski kerget rahulolematust iseenda suhtes. Nimelt tundus ujumisdistants ja seetõttu ka pingutus liiga lühike: tundsin, et tahaks ka veel rajal olla ja endast rohkem anda. Sealt algaski minu teekond esimese individuaalse Ironmani suunas. Eesmärk oli seatud ja otsustada oli veel vaja teekond, kuidas sinna jõuda.
Kuigi olin kooli ajal väga sportlik, suutsin kuidagi pärast keskkooli lõpetamist ära kaotada oma sportimisharjumused. Hakkasin uuesti regulaarselt spordiga tegelema 2012. aastal. Algul jooga, siis jõusaal, jooksmine ja ujumine ning 2016. aasta suvel tegin ka esimese lühikese rahvatriatloni Tallinnas. Huvitav oli taasavastada see mõnus fiiling, mida annab nii regulaarne treening kui ka võistlustel osalemine. Nõnda olengi sportimise juures oma peamiseks eesmärgi sõnastanud järgmislte: ma tahan tegeleda spordiga ja seda nautida nii kaua kui võimalik! See eesmärk dikteeris ka minu teekonna esimese individuaalse Ironmani suunas. Ma välistasin koheselt lühikese ettevalmistuse ja iga hinnaga järgmisel aastal starti minemise. Selle asemel otsustasin, et keskendun veel mõned aastad üksikaladele ja lühematele traitlonidistantsidele, et rahulikult oma sportlikku vormi parandada. 2017. aastal läbisin esimest korda joostes poolmaratoni, 2018. aastal esimese olümpiadistantsi triatlonis, 2019. aastal tiimi koosseisus Otepää Ironmani, seekord ratturina. 2018. aasta sügisel liitusin ka Tripassion Triatloniklubiga. Selleks ajaks oli mul otsus tehtud, et 2020. aasta suvel tahan individuaalselt Ironman 70.3 läbida. 2019. aasta sügisel alustasin treeningut personaalse treeningkava järgi, mille minu jaoks koostas Henek Tomson. Eesmärk? Saada aeg alla 6 tunni. Kuid mitte ainult. Lisaeesmärk oli, et tahan võistlust nautida!
Kuidas läks?
5.43.30!
Ja ma nautisin igat minutit sellest.
Meeldejäävaim hetk?
Tegelikult juba kogu võistlusnädal oli meeldivalt pinev ja meeldejääv: check-in ja võistluskeskus, viimased treeningud võistlusvormi parandamiseks, viimased nõuanded treeneritelt ning klubikaaslastelt. Võistlushommik ise - ärkamine enne kella 4 ja liikumine stardiala suunas mööda küünaldega valgustatud heinamaad. Aga kõige meeldejäävam? Vist olid selleks need esimesed kilomeetrid jooksurajal, kui sain aru, et viimaste aastate treeningud on kandnud vilja: minu jalad olid pärast poole-tunnist ujumist ja kolme-tunnist jalgrattasõitu jätkuvalt kerged ning ka üldine enesetunne oli hea - poolmaraton võis rahulikult alata kõigi nende kaasaelajate pilkude all, kes raja kõrval seisid ja ergutasid.
Kuidas edasi?
Minu eesmärk on sportida ja sellest mõnu tunda. Ja nii ma kavatsen ka jätkata. Noh, ja loomulikult arvestades seda, kui väga mulle meeldib võistlusmelu ja võistlusteks valmistumine, siis loomulikult on ka siin erinevaid mõtteid ja plaane. Eks ikka täispikk Ironman tuleb mingil hetkel ära teha :) Oktoobris plaanin esimest korda läbida maratoni Tartus (kui võistlus ikka toimub) ja järgmisel aastal tahaks veel korrata poolpikka Ironmani. Ning siis 2022. aastal täispikk Ironman? Eks näis.
Kuigi olin kooli ajal väga sportlik, suutsin kuidagi pärast keskkooli lõpetamist ära kaotada oma sportimisharjumused. Hakkasin uuesti regulaarselt spordiga tegelema 2012. aastal. Algul jooga, siis jõusaal, jooksmine ja ujumine ning 2016. aasta suvel tegin ka esimese lühikese rahvatriatloni Tallinnas. Huvitav oli taasavastada see mõnus fiiling, mida annab nii regulaarne treening kui ka võistlustel osalemine. Nõnda olengi sportimise juures oma peamiseks eesmärgi sõnastanud järgmislte: ma tahan tegeleda spordiga ja seda nautida nii kaua kui võimalik! See eesmärk dikteeris ka minu teekonna esimese individuaalse Ironmani suunas. Ma välistasin koheselt lühikese ettevalmistuse ja iga hinnaga järgmisel aastal starti minemise. Selle asemel otsustasin, et keskendun veel mõned aastad üksikaladele ja lühematele traitlonidistantsidele, et rahulikult oma sportlikku vormi parandada. 2017. aastal läbisin esimest korda joostes poolmaratoni, 2018. aastal esimese olümpiadistantsi triatlonis, 2019. aastal tiimi koosseisus Otepää Ironmani, seekord ratturina. 2018. aasta sügisel liitusin ka Tripassion Triatloniklubiga. Selleks ajaks oli mul otsus tehtud, et 2020. aasta suvel tahan individuaalselt Ironman 70.3 läbida. 2019. aasta sügisel alustasin treeningut personaalse treeningkava järgi, mille minu jaoks koostas Henek Tomson. Eesmärk? Saada aeg alla 6 tunni. Kuid mitte ainult. Lisaeesmärk oli, et tahan võistlust nautida!
Kuidas läks?
5.43.30!
Ja ma nautisin igat minutit sellest.
Meeldejäävaim hetk?
Tegelikult juba kogu võistlusnädal oli meeldivalt pinev ja meeldejääv: check-in ja võistluskeskus, viimased treeningud võistlusvormi parandamiseks, viimased nõuanded treeneritelt ning klubikaaslastelt. Võistlushommik ise - ärkamine enne kella 4 ja liikumine stardiala suunas mööda küünaldega valgustatud heinamaad. Aga kõige meeldejäävam? Vist olid selleks need esimesed kilomeetrid jooksurajal, kui sain aru, et viimaste aastate treeningud on kandnud vilja: minu jalad olid pärast poole-tunnist ujumist ja kolme-tunnist jalgrattasõitu jätkuvalt kerged ning ka üldine enesetunne oli hea - poolmaraton võis rahulikult alata kõigi nende kaasaelajate pilkude all, kes raja kõrval seisid ja ergutasid.
Kuidas edasi?
Minu eesmärk on sportida ja sellest mõnu tunda. Ja nii ma kavatsen ka jätkata. Noh, ja loomulikult arvestades seda, kui väga mulle meeldib võistlusmelu ja võistlusteks valmistumine, siis loomulikult on ka siin erinevaid mõtteid ja plaane. Eks ikka täispikk Ironman tuleb mingil hetkel ära teha :) Oktoobris plaanin esimest korda läbida maratoni Tartus (kui võistlus ikka toimub) ja järgmisel aastal tahaks veel korrata poolpikka Ironmani. Ning siis 2022. aastal täispikk Ironman? Eks näis.