Kuidas praegune eriolukord mõjutab Tripassioni klubilist tegevust?

Vahetult enne eriolukorra välja kuulutamist Eestis sai vastu võetud otsus, et katkestame kõik klubi ühistreeningud vähemalt aprilli alguseni. Sel hetkel ei tabanud hästi veel ära, milliselt ning kui suures ulatuses see meie elu seisma paneb. Priit, kes viibis perega puhkusereisil Lõuna-Euroopas, jagas infot sealsetest liikumispiirangutest ning aina suurenevast küsimärgist nende koju naasmise osas. Kui märtsi alguses lugesime veel päevi kevadlaagrini Kreekas, siis nädal hiljem oli selge, et neid päevi enam edasi lugeda mõtet ei ole. Tänaseks on peatatud kogu klubiline tegevus kuni eriolukorra lõpuni ning kõik liikmed on suunatud treenima individuaalselt järgides eriolukorra reegleid.

Kuidas ja milliseid lahendusi olete leidnud, et liikmed jätkaks trenni tegemist ja samas oleks ka omavahelist suhtlust?

Esimesel kolmel nädalal tekkiski vaikus, mil igaüks keskendus enda elurütmi muudatustele. Kuna meie klubi sotsiaalne pool on tugev, siis ei tulnud kaua oodata, kui tekkisid esimesed ettepanekud klubi eestvedajatele. Aprillis teeme klubilistele challenge'i - iga päev tuleb välja järgmise päeva ülesanne. Ülesanded jagunevad jooksu-, ratta- ja jõutreeningute vahel, seega on tegemist nii toas kui õues. On näha, et see inimestele meeldib ning omalt poolt püüame olla aina leidlikumad, kuidas asjal kuu aega jutti hing sees hoida.

Mis on lahendused ja võimalused sportlastele, et sellest eriolukorrast mõistusega välja tulla?

Seni kuni sportimine ning liikumine tänavaruumis on lubatud, on minu meelest harrastajate väljavaated head. Hästi on näha, kuidas see olukord paneb proovile sportlaste vaimse poole. Näen neid, kes kodukontori kõrvalt on leidnud lisaaega, et teha ära enda treeningud endale sobival vabal momendil kui ka neid, kes on juba kõik stsenaariumid enda peas läbi mänginud ning isegi kogu enda võistlushooajast loobunud. Asi, millele tähelepanu pööran on, et harrastajad, kellel nüüd järsku tekkis palju vaba aega, ei tohiks ennast “katki” treenida. Üks asi on ootamatu koormuse tõus, millega pole harjutud, forsseeritakse üle ja hooaja teine pool ollakse augus. Lisaks fakt, et paljud põevad viiruse läbi kaebusteta ja on teada juhtumeid, kui tüsistused tekivad hiljem ja eriti kurnatud/ületreenitud keha puhul. Lahendus on teha asju optimaalselt ning järjepidevalt nii tulevad lõpuks soovitud tulemused.

Mida tuleks mõelda algava hooaja osas, pole ju kindel kas võistlused toimuvad?

Uudis, et Otepää poolpikk triatlon lükati teadmata ajaks edasi vabastas ilmselt paljud liigsetest pingetest. Kindlasti on iga ürituse korraldaja viimane väljapääs võistlus päris ära jätta ning seega mina muret ei tunne. Ennustamises ma tugev pole, et millal esimene võistlus sel suvel toimub. Küll aga olen ma kindel, et kõiki, kellel pole motivatsioon võrreldes sügisega muutunud ning suudavad ennast ka teadmatuses olles motiveerida, neid saadab edu.

Millised on soovitused ja leidlikud lahendused keha ja vaimu vormis hoidmiseks praeguses olukorras?

Jalutuskäik enne hommikusööki, ka kehva ilmaga. Sealt saab emotsiooni terveks päevaks ja hommikusöök maitseb ka kohe hoopis paremini.

Mis muret või mõtteid on klubiliikmed avaldanud?

Mured on meil kõigil sarnased, et saaks see periood juba otsa ning naasta enda tavapärase elurütmi juurde. Kui Kevadklassik ning juunikuine Triatlonilaager Otepääl saavad toimuda, siis kindlasti on see jällenägemise rõõm suur.

Kuidas klubi treenerid liikmeid toetavad?

Osad liikmed treenivad igapäevaselt personaalkava järgi, osad jätkavad seda rutiini, millega sügisel sai alustatud. Meie klubi üks põhieesmärk on treenida teadlikult, seega usun, et aastatega tehtud töö ei lase tekkida sellel segasel perioodil peata olekut. Hiljuti jäi silma üks aktsioon, kus klubiliikmed avaldasid soovi panustada rahaliselt enda treenerite saamata jäänud treeneritasudesse. Minu jaoks näitab selline algatus head sisekliimat ning meil jäi see asi vaid ära korraldada. Kui ühistreeningud jätkuda saavad ole näha, kui hellalt või karmilt treenerid enda hoolealuseid selle eest kohtlevad.

Kuidas nüüd Tripassioni suvist hooaega ja ühistreeninguid on plaanis muuta?

Läbi suve on plaan jätkata jooksutreeningutega metsas ning paneme rohkem rõhku rattatrennidele maanteel. Rattatreeningutele on oodatud ka klubivälised sõitjad, kel grupisõit selge.

Milliseid vahvaid algatusi, mis oleks ka Tripassioni sportlastele inspireerivad, on üle maailma silma jäänud?

Ma pole lõpuni kursis, aga nagu oli arvata, siis palju liigub kogu maailm virtuaalses suunas. Kui siiani oli populaarne teha rattatrenni sisetingimustes, siis nüüd on lisandunud võimalused läbida ka virutaaltriatlone. Loodan, et see on ajutine lahendus, sest võistlemine võiks toimuda ikkagi reaalses konkurentsis, võrdsetes tingimustes.